Prindi leht

Taimekaitsevahendite kasutuspiirangud

Kasutuspiirangute hulka kuuluvad nii puhvertsoonid kui ka näiteks keeld kasutada taimekaitsevahendit samal põllul järjestikustel aastatel.


Korduma kippuvad küsimused (KKK)



1.       Millistel puhkudel kehtestatakse taimekaitsevahenditele puhvertsoon?

 

Taimekaitsevahendi kasutamisest tekkiva triivi tõttu on kasutusele võetud ühe ohutusabinõudena puhvertsoon (puhvervöönd). Näiteks võib taimekaitsevahendile olla kehtestatud puhvertsoon veekogudest veeorganismide kaitsmiseks (vahemaa meetrites pritsitava ala ja veepiiri vahel) või puhvertsoon põllumajanduses mittekasutatavast maast ja naaberpõldudest pritsitava ala kõrval kasvavate taimede kaitsmiseks. Eesmärk on kaitsta taimekaitsevahendiga üleliigse kokkupuute eest veeorganisme, põlluäärset looduslikku taimekooslust, põlluäärseid lülijalgseid (nt putukad).

 

Lisaks puhvertsoonidele kehtivad Eestis kõikide taimekaitsevahendite kasutamisel veeseadusest tulenevad nõuded. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndis on keelatud maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine, aga ka keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine.

 

2.       Millised kasutuspiirangutega taimekaitsevahendid on Eestis turule lubatud?

 

Vaata linki Põllumajandusameti kodulehel „Eestis turule lubatud taimekaitsevahendid, millele on seatud kasutuspiirangud“. Nimekirja ajakohastatakse regulaarselt.

 

3.       Mis on puhvertsoonide laiused erinevatel puhkudel?

 

Veekaitsevööndid on kehtestanud Keskkonnaministeerium veeseaduses, täpsemalt §118 - Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi tõttu saamata jäänud tulu saab hüvitada läbi maamaksu vähendamise kohalik omavalitsus.

Taimekaitsevahendile seatud kasutuspiirangud, sh puhvertsoonid on kehtestanud Põllumajandusamet taimekaitsevahendi loas.

 

Puhvertsooni ulatus sõltub konkreetse taimekaitsevahendi ökotoksikoloogilistest ja keskkonnas leviku omadustest, mistõttu võib erinevatel taimekaitsevahenditel olla erinev puhvertsoon. Sõltuvalt taimekaitsevahendist võib puhvervööndi ulatus olla ka 5, 10, 20 või 30 meetrit.

 

Puhvertsooni ulatuse seab taimekaitsevahendi märgistusel ohulause Spe3.

Spe3 Veeorganismide/mittesihtmärktaimede/mittesihtlülijalgsete/-putukate kaitsmiseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndist (määratleda kaugus) põllumajanduses mittekasutatavast maast/pinnaveekogudest.

Üks näide, milline võib välja näha ohulause SPe3: Mittesihtmärktaimede kaitsmiseks pidada kinni mittepritsitavast puhvervööndist 15 m põllumajanduses mittekasutatavast maast.

 

Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on:

  • Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel 20 meetrit
  • Teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga üle 10 km2 10 meetrit
  • Peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla 10 km2 1 meeter  


Tasub tähele panna, et sõltuvalt konkreetse taimekaitsevahendi ökotoksikoloogilistest ja keskkonnas leviku omadustest võib puhvertsoon veekogudest veeorganismide kaitsmiseks olla suurem kui veeseaduses kehtestatud veekaitsevööndi ulatus, sel juhul tuleb järgida taimekaitsevahendi märgistusel toodud puhvertsooni laiust.

 

4.       Mis tegevused on erinevates puhvertsoonides keelatud?

 

Veekaitsevööndis on keelatud maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine, aga ka keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine.

 

Kui taimekaitsevahendile on kehtestatud puhvertsoon, siis on keelatud selle taimekaitsevahendi kasutamine puhvertsoonis. Küll aga ei ole puhvertsoonis keelatud põllumaa kasutus, vaid põllumees peab jätma pritsimisvaba tsooni vastavalt puhvertsooni ulatusele taimekaitsevahendi märgistusel.

 

5.       Miks on erinevatel, kuigi samade toimeainetega taimekaitsevahenditel erinevad puhvertsoonid?

 

Sama toimeainega taimekaitsevahendid ei pruugi olla identsed. Esiteks võib erineda toimeaine kogus või eri toimeainete vahekord taimekaitsevahendites. Teiseks, veelgi olulisemaks erinevuseks, osutub aga taimekaitsevahendi täpne koostis, sest lisaks toimeainele sisaldavad taimekaitsevahendid erinevaid koostisaineid (abiained), mis määravad toote omadused ning võivad põhjustada erinevaid riske. Iga taimekaitsevahendit tuleb hinnata eraldi ning seetõttu võivad näiliselt sarnased tooted olla erinevate puhvertsoonidega. Põhjus, miks aga sarnase koostisega taimekaitsevahendite piirangud erinevad, võib seisneda taimekaitsevahendite hindamise protseduuris. Kuna taimekaitsevahendite hindamise süsteem on seoses teaduse arenguga pidevas muutumises, siis võib esineda olukordi, kus erinevate taimekaitsevahendite hindamiseks on olnud kättesaadav erinev alusandmestik ning sellest tulenevalt ka erinevad piirangud. Samuti võivad sama toimeainega toodetel erineda kulunormid ja seetõttu on puhvertsoonid erinevad. Palju sõltub ka sellest, millal on konkreetse taimekaitsevahendi turule lubamise taotlus esitatud ja milliseid andmeid loa valdaja on esitanud. Võimalik, et üks või teine sisendväärtus on ajas muutunud kas mudelarvutuste jaoks või näiteks on täiendavad andmed ökotoksikoloogilise riskihindamise juures muutunud. Seega põhimõtted kogu Euroopa Liidus on ühtlustatud ja erinevatel taimekaitsevahenditel võib puhvertsoon olla erinev. Selgust aitab tuua järjepidev teavitustöö, tutvustamaks nii taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid riske kui ka nõudeid, mis neid riske maandavad.